Elada oma individuaalsuses tähendab olla õnnelik
Lukas on ajutiselt mu “kasulaps”. Enne kui ta “sisse kolis” sain ônneks juhuslikult teada, et ta on veekoer, täpsemalt Itaalia veekoer. Juba esimestel jalutuskäikudel hakkasin märkama, kuidas ta vee ääres kuidagi eriti vitaalseks muutus ja justnagu “ellu ärkas”.
Nüüdseks oleme leidnud oma rutiini – käime iga päev selle väikse metsajärve ääres: mina võtan istumiseks kaasa mõnusa villase aluse ja Lukas saab rihma otsas vees vadistda ja rahmeldada just niipalju kui talle parasjagu ära kulub. Täna oli ta nii tuuris, et läks omal algatusel isegi sügiskülma vette ujuma ja tuuseldas kaldal ülevoolavas rõõmus, justnagu ekstaasis. Näed seda eriti selgelt kui vaatad ta kõrvu sellel pildil.
Mind pani ta mõtlema koerte ja inimeste individuaalsuse peale. Koera elu on lihtsam – tal on vaja vaid soodsaid tingimusi kui juba saab tema instinktiivne olemus iseenesest ôide puhkeda. Inimene peab maha koorima oma egosfääri kogunenud uskumuste, hirmude ja muude piirangute pilved, enne kui suudab täielikult ja vabalt alistuda oma tõelisele olemusele. Tänan sind, Lukas, et sa seda nii must-valgelt demonstreerisid.
Oma raamatus “Imelise otsingul – tervenemisteekond teadvusesse” kirjutab Mada Eliza Dalian, et oma individuaalsuse leidmiseks peame läbime kitsa passaži oma kõris, mis on ka viienda tšakra asupaik. Igaühe individuaalsus on ainukordne ja asendamatu. Keegi teine ei saa seda maailmale anda. Seetõttu peab ka teekond selle leidmiseks kitsenema.
Lisan siia ka katkendi peagi taas ilmuvast Mada raamatust.
Kõri allosas asuva viienda tšakra ülesanne on toita tervet ego, arendades
selleks individuaalsust, väljendusvabadust ja loovust. Vaba väljendusvõime
abil hakkab terve ego tegema vahet heal ja halval ning teadvustatud
või teadvustamata tegevusel ning murrab end välja vanadest
tõekspidamistest, käitumismustritest ja sotsiaalsetest mõjutustest. Terve
ego jaoks saavad ausus ja otsekohesus tähtsamaks ellujäämisega seotud
hirmudest ja võimuvõitlusest, mis tõukavad haavatud ego tegema
kompromisse ning piirama ja mitte välja arendama oma elujõudu ja
teadvust.